Tartu Loomemajanduskeskus

Tartu Loomemajanduskeskus 2014. aastal

Tartu Loomemajanduskeskus

Tartu Loomemajanduskeskuse tähistas 2014. aastal oma viiendat sünnipäeva. Keskusest on viie aastaga kujunenud oluline tõmbekeskus noortele loomeettevõtjatele, kes lisaks igapäevasele nõustamisele hindavad väga kõrgelt selles loomingulises keskkonnas tekkivat sünergiat. Juhtivateks valdkondadeks on viie aasta jooksul kujunenud film ja moedisain. Lisaks tegutseb keskuses veel maastikuarhitekte, tootedisainereid, graafilisi disainereid, fotograafe jm.

2014. aasta oli Tartu Loomemajanduskeskusele töine ja tegus. Olulisemateks kordaminekuteks olid disainipoe DI5AIN avamine Tartu kaubamajas, suvine moeetendus Antoniuse õues, rahvusvaheline 3D ja visuaalefektide konverents ning koostöös osta.ee-ga olulise arenguhüppe teinud noore kunsti oksjonid. Inkubaatorisse tuli palju põnevate ideedega uusi ettevõtjaid, senised olijad aga lõid uusi töökohti ja kasvatasid nii siseriiklikku kui ka ekspordikäivet. Veebruaris asus loomemajanduskeskuse etteotsa seni turunduse ja teleproduktsiooni valdkonnas tegutsenud Reigo Kuivjõgi.

Loomemajanduskeskuses kaitsti äriplaane ja arendati ettevõtteid

2014. aasta jaanuaris kaitses loomemajanduskeskuses äriplaani 13 ja detsembris 17 uut ettevõtjat, kellest parimatel oli võimalus asuda inkubatsiooni ning saada abi oma ettevõtte arendamisel. Kõige enam on uusi tulijaid seotud ühe loomemajanduskeskuseeelisarendatud valdkonna, moedisainiga. Äriplaanide kaitsemise komisjoni liikmed tõstsid sel aastal esile just nišiärisid, kes eristuvad ja teevad asju teistmoodi. Kokku on loomemajanduskeskuse viie tegevusaasta jooksul koostatud ja kaitstud 117 äriplaani, EAS-lt ja Töötukassalt on saadud 46 toetust.

2014. aasta lõpuks oli loomemajanduskeskuse inkubatsioonis 43 ettevõtet. Noored ettevõtjad tegutsevad kolmes Kalevi tänava majas, Antoniuse õue stuudiotes ning mõnel juhul ka n.ö virtuaalselt. Ühine tegutsemisruum annab häid võimalusi koostööks ja seda võimalust ei ole alustavad ettevõtjad kasutamata jätnud.

Edukas aasta loomemajanduskeskuse ettevõtjatele

2014. aasta oli loomemajanduskeskusele edukas: inkubatsiooniettevõtetes loodi 40 uut töökohta ning nii siseriiklik kui ka eksportkäive suurenes ettevõtetes kordades enam kui riigi aastane majanduskasv. Aasta oli edukas ka loomingulises plaanis ja ettevõtjad said palju tunnustust.

Veebruaris sai suure tunnustuse meeste käsitöökingasid valmistava kaubamärgi Scheckmann looja Sille Sikmann, kes oli üks noortest Eesti disaineritest, kes võitis Londoni moenädala raames toimuval International Fashion Showcase’il auhinna parima väljapaneku kategoorias.

Loomemajanduskeskuse ettevõtetele oli edukas aasta ka ettevõtluskonkursil „Ajujaht“: arhitektuurikaubamaja katus.eu ja puidust disainvannide valmistaja Khis pääsesid „Ajujahil“ poolfinalistide  hulka ning nende arenguteed sai  jälgida ETV ekraanil. Katus.eu, kes lõpetas konkursi neljandana, pälvis ka tiitli „Suurima rakendusväärtusega idee Tartus” ning sai Tartu linnavalitsuselt 4000 eurot kui Tartu parim äriidee „Ajujahil“. Tartu Loomemajanduskeskus on „Ajujahi“ partneriks juba kolmandat aastat, osaledes  ideede hindamise protsessis, žürii töös ja  konkursi erinevate sündmuste kaaskorraldamises.

Eesti disainiauhindade jagamisel jõudsid kolm Tartu Loomemajanduskeskuse ettevõtjat nominentide hulka: Sille Sikmanni meeste jalanõude sügis-talvine kollektsioon „Scheckmann” ja Kristel Suigussaare kinda- ja käeaksessuaarid kandideerisid mainekale disainiauhinnale parima autoridisaini kategoorias ning Tiina Karu kott „Urban Multi“ parima tööstusdisaini kategoorias.

Üheks eelisarendatavaks valdkonnaks loomemajanduskeskuses on filmindus. Ka selles valdkonnas oli 2014. aasta edukas. Nii jõudis rahvusvahelises koostöös valminud dokumentaalfilm „Sokurovi hääl” (tootja Revolver Film, Eesti-poolne produtsent Karin Reinberg) maailmaesilinastuseni Euroopa ühel mainekamal filmifestivalil Locarnos. Taiga Filmi dokumentaalfilmiprojekt „Fyodorych” (režissöör Aleksandr Heifets) valiti koos 11 teise Euroopa filmiprojektiga mainekasse dokumentaalfilmide arendusprogrammi EX Oriente Film.  Clermont-Ferrandi lühifilmide festivalil tutvustati loomemajanduskeskuse ettevõtte Plank Filmi lühifilmiprojekti „Liblikmees“, mis 2013. aasta sügisel Vilniuses toimunud Baltimaade lühifilmiprojektide esitlusel Baltic Pitching Forum sai tunnustuse kui kõige suurema potentsiaaliga idee ning kutse festivalile.

2014. aastal vaadati ka tagasi möödunud aastale ja nii sai Tartu linna konkursil „Parim ettevõtja 2013” loomemajanduskeskuse edukaima alustaja tiitli graafilise disaini ettevõte LooLoo, kes kasvatas 2013. aastal käivet 3,5 korda ja võitis loovkommunikatsiooni konkursi Kuldmuna noortekonkursi. Ka Tartu Loomemajanduskeskus ise vaatas oma juunikuisel hooaja lõpuüritusel eelmisse aastasse ja tunnustas esimest korda tublimaid keskuse ettevõtjaid, andes välja Loovsiili auhinnad 2013. aasta eest: aasta ettevõtja tiitli sai foto- ja filmistuudio Pimik, aasta eksportijaks valiti nahadisainer Tiina Androni ettevõtte Super, aasta uustulnukana tõsteti esile meeste käsitöökingasid valmistavat ettevõtet Scheckmann, aasta teo eest sai Loovsiili auhinna disainibüroo LooLoo ning aasta kolleegiks valiti ettevõtluskonsultant Juta Kuhlberg.

Tartu Loomemajanduskeskuse ettevõtjad on juba kogenud, et koostöös peitub tugevus ning lõid 2014. aastal reklaamiettevõtete katusbrändi TIIB, mille kaudu jõuavad keskuse väikesed ettevõtted koos suuremate klientideni.

Ühiselt esineti ka mitmetel messidel ja üritustel: Eesti Näituste messikeskuses toimunud sisustusmessil “Interjöör 2014″, Tartu ehitus- ja sisustusmessil, Tartu Kaubamaja Moekuulutajal, Atlantise moeetendusel ning Tallinnas toimunud Mardilaadal, kus Külluslike Etnokudumite ja Tasi tooted valiti  parimate hulka konkursil „Uus toode Mardilaadal“.

Korraldati ka mitmeid traditsioonilisi üritusi nagu kleiditurg ja iga-aastane jõuluturg Kellawärk.

Antoniuse moeetendus tõi moe õue ja viis disainerid Prantsusmaale

3. juunil toimus Antoniuse õues juba teist aastat Antoniuse moeetendus, seekordse alapealkirjaga „Mood on õues“, mille eesmärgiks on toetada andekaid moeloojaid ning olla neile hüppelauaks rahvusvahelistele moelavadele. Rahvusvahelise žürii ees esitles oma kollektsioone 19 kohalikku moeloojat: Ilona Ait, Tiina Andron, Triin Isak, Anna Jelizarjeva, Evelin Kägo, Liina Laaneoja, Lea Liblik, Triin Loosaar,  Epp Mardi, Johanna Nurm, Inga Radikainen, Silvia-Sigrid Sillaots, Liisa Soolepp, Kristel Suigussaar, Küllike Tuvikene, Margot Vaaderpass, Tuuli Vahesaar, Tauri Västrik ja Annika Vaalma. Moeetenduse peaauhinna võitis Liisa Soolepp kollektsiooniga „Smilla“. Moeetenduse peapreemia valis välja žürii, kuhu kuulusid tuntud moeeksperdid Eestist ja välisriikidest. Peakülalisena oli kohal Lille’i ja Robaux’ moeinkubaatori juht Aleksandra Pisco.  

Detsembri alguses toimus edukas Tartu ja Tallinna moekunstnike ekspansioon Prantsusmaale – Antoniuse õue moedisainerid Küllike Tuvikene, Tiina Andron, Hele Padar, Kristel Suigussaar ja Liisa Soolepp osalesid koos teiste eesti moedisaineritega iga-aastasel Prantsusmaal Roubaix’s toimuval moenäitusel Marché des Modes. Tegemist oli esimese sellelaadse Eesti moeloojate loomingu ühisesitlusega Prantsusmaal, mis andis hea võimaluse tutvustada Eestit kui kvaliteetset käsitööd ja konkurentsivõimelist moekunsti viljelevat riiki ning luua uusi kultuurisidemeid.

Kaubamajas avati disainipood

6. septembril avas Tartu Loomemajanduskeskus Tartu Kaubamaja kolmandal korrusel disainipoe DI5AIN, kus hakati müüma nii loomemajanduskeskuse, Antoniuse õue kui ka teiste kohalike disainerite tooteid: tekstiilitooteid, moekunsti, ehteid, keraamikat, mööblit, maalikunsti jpm. Kokku on oma toodetega esindatud üle 30 loomeettevõtja. Disainipoe valmimisel lõid kaasa suur osa loomemajanduskeskuse loomeettevõtjad – nii poe sisustamise, kujundamise, toodete valimise kui ka poe igapäevase töö korraldamise osas.

Tartu noore kunsti oksjon tegi arenguhüppe

2014. aastal toimus loomemajanduskeskuse eestvedamisel kaks Tartu noore kunsti oksjonit: 22. mail ja 9. oktoobril. Oksjon tegi läbi olulise kvaliteedihüppe – esmakordselt toimus oksjon samaaegselt nii osta.ee keskkonnas kui ka traditsioonilise saalioksjonina. Koostöö osta.ee-ga tõstis nii oksjoni käibeid kui lisas ka põnevust. Lisaks läksid oksjonikorraldajad lähemale pealinnas tegutsevatele noortele kunstnikele: oksjonitöid võeti nüüd vastu ka Tallinnas.

Kahel enampakkumisel oli kokku 138 tööd, millest müüdi 87 teost. Oksjonite müügitulu oli kokku 29 335 eurot. Kevadise oksjoni müügitulu rekordi ületas sügisene oksjon 16 467 euroga. Mais müüdi kõrgeima hinnaga, 1452 euroga Edward von Lõnguse stencil lõuendil „surekoer”, oktoobris tegi hinnarekordi ainult internetioksjonil osalenud Anna Hõbemäe „Männid“ 1550 euroga.

Loomemajanduskeskuse juhi Reigo Kuivjõgi hinnangul oli oksjonitel pea parim valik Eesti alla 40aastaste kunstnike loomingust, kelle hulgas oli nii tuntud tegijaid kui ka alles haridust omandavad maalitudengid. Tartule omaselt oli igal oksjonil esindatud ka populaarsete tänavakunstnike teosed.

Lisaks kaks korda aastas toimuva noore kunsti oksjoni näitustele korraldatakse loomemajanduskeskuses, peamiselt Kalevi 13 Trepigaleriis ja kohvikus Spargel veel mitmeid huvitavaid näitusi. Nii olid 2014. aastal seintel prantsuse fotograaf Thomas Mocaëri näitus „Selge ja sogane”, Ingrid Randla „Kosmose inglid“, Tartu rahvusvahelise graafikafestivali raames toimunud näitus „Eesti agraarkunst”, Kaie Luige ja Meiu Mündi suvised värvirohked lillemaalid, Antoniuse õues tegutseva nahakunstniku Saima Männo akvarellid, Loov Eesti virtuaalse tootearendusprogrammi PESA tooted jpm.

 

3D konverents tõi Tartusse oma ala tipud

25. ja 26. septembril toimus loomemajanduskeskuse eestvedamisel rahvusvaheline 3D ja visuaalefektide konverents „Balt/Nord 3D & VFX Networking Forum“. Eelmisel aastal edukalt alustanud  konverents pakkus ka sel aastal Eesti ja lähiriikide professionaalidele võimalust kohtuda ja kogemusi vahetada valdkonna rahvusvaheliste tippudega. Sel aastal lisandus konverentsi loengute formaadile ka kõrgetasemeline kahepäevane koolitus filmi järeltootmisprotsessist.

Konverentsi peaesinejaks oli visuaalefektide eest paljude Oscaritega pärjatud USA animatsioonistuudio Rhytm & Hues asutaja John Hughes. Lisaks olid konverentsi esinejate seas valdkonna tipud Saksamaalt, Islandilt, Soomest ja Lätist.

Konverentsi eesmärgiks on tõsta siinsete ettevõtete taset ja koostöövalmidust, et tulevikus jõuaksid Eestisse suuremahulised rahvusvahelised projektid. Selle aasta märksõnadeks olid visuaalefektide tulevik. Esinejate case study’de näitel said osalejad pildi väikeste spetsialiseerunud ettevõtete edulugudest ja suurstuudiote ees seisvatest probleemidest muutuvas keskkonnas.