Tartus algasid režissöör Jaak Kilmi uue kodumaise mängufilmi võtted – ajalooline põnevik „Vari“ räägib Juhan Liivi elust ootamatust vaatenurgast, kus skisofreenia all kannataval poeedil tuleb ootamatult toime tulla mõrvauurijana ja riskida tõe nimel oma eluga. Filmi stsenaariumi autor on Indrek Hargla, Juhan Liivi rollis astub üles Pääru Oja.

Režissöör Jaak Kilmi sõnul on Juhan Liiv üks Eesti kirjandusloo erilisemaid ja tundelisemaid figuure, kes lahendab filmis 19. sajandi lõpuaegses mahajäänud ja ääremaastunud Eesti külaühiskonnas detektiivina robustseid mõrvalugusid. „Filmi teemaks on looja erakordsus, võime tajuda pool- ja veerandtoone. Juhan Liiv, kel ei ole mitte midagi kaotada – sest tal ei ole mitte midagi – sõdib üksildase rüütlina õigluse eest juhmis ja väiklases keskkonnas,“ rääkis Kilmi.

Juhan Liivi kaasaegsete mälestustest selgub, et Liiv oli palju keerulisem natuur kui oleme harjunud romantilisest poeedist mõtlema. Ta oli vaene, kopsuhaige, vaimust vaevatud, raske iseloomuga, tunnustamata. Juhan Liiv soovis olla vabakutseline kirjanik, ent ühiskond ei soosinud seda. Kannatades nii tagakiusamismaania kui suurushullustuse all, muutus ta kinniseks ja umbusklikuks ning sattus korduvalt vaimuhaiglasse.

Produtsent Armin Karu tõi välja, et „Vari“ on tume ja pinev ajalooline põnevik Indrek Hargla krimilugudest tuttavate käikudega. „Ka filmi Juhan Liiv on keerulise natuuriga, ülitundlik ja sealjuures erakordselt läbinägelik. Liivi võime kuritegusid lahendada põhineb teraval tajul ja oskusel näha seoseid asjaoludes, mis jäävad teistele märkamatuks,“ lausus Karu.

Filmivõtted algasid Tartus, kus filmiti Juhan Liivi põgenemist vaimuhaiglast, ja jätkuvad Alatskivil. Filmivõtted kestavad septembrist oktoobrini.

Ajalooline põnevusfilm „Vari“ jõuab kinodesse 2024. aasta sügisel. Filmi levitab Hea Film.

Sünopsis:

Tumedas ajas, musta laega toas, võitleb õigluse eest Juhan Liiv, kannatav luuletaja ja kompromissitu detektiiv. Suutes näha sügavale inimese hinge, lahendab ta sünged mõrvalood 19. sajandi lõpu Eestimaal.

Tartu, 1894. Juhan Liiv põgeneb hullumajast, uskudes, et teda jälitab tsaari ohranka, kes kavatseb teda riigivastasuse kahtlusel arreteerida.

Samal ajal leiab talunik Madjus koos naise Liisega mõisniku maalt rahapaja. Leitud müntidega tasub ta kõrtsis oma võlad, ent salgab raha päritolu. Järgmisel hommikul leitakse ta oma hobuvankrist tapetuna. Oma kodukanti maapakku saabunud Juhan Liiv satub ootamatult mõrvajuurdluse tunnistajaks. Kui arreteeritakse vale mees, otsustab Juhan sekkuda ja aidata tõde välja selgitada. Sellest hetkest kistakse ta tumedate ja vägivaldsete sündmuste keerisesse.

Filmi peategelane, ootamatust vaatenurgast avanev tuntud poeet, on hulluarstide sõnul lootusetu juhtum. Isekas ja koostöövõimetu, tõestab ta end loo jooksul siiski veidra, ent terase uurijana, riskides tõe nimel oma eluga.

Filmi režissöör on Jaak Kilmi („Tagurpidi torn“, „Disko ja tuumasõda“, „Sangarid“). Stsenaariumi autor on Indrek Hargla (Apteeker Melchiori triloogia). Filmi produtsentideks on Kristian Taska, Tanel Tatter, Veiko Esken ja Armin Karu, kaasprodutsent on Tuuli Roosma. Operaator on Mihkel Soe („Apteeker Melchior“, „Kirsitubakas“), kunstnik Karoliina Kull („Kuulsuse narrid“), kostüümikunstnik Anu Lensment („Sangarid“, „Eesti matus“, „Taevatrepp“) ja grimmikunstnik Gristina Pahmann („Apteeker Melchior“, „Kuulsuse narrid“), monteerija on Jaak Ollino („Tume paradiis“, „Kalev“), helilooja Ardo Ran Varres, kaskadööride osakonna juht Roman Neso Laupmaa, järeltöötluse juht Jan Viljus.

Filmis näitlevad Pääru Oja (Juhan Liiv), Kersti Heinloo, Rain Simmul, Karol Kuntsel, Alice Siil, Peeter Tammearu, Lena Barbara Luhse, Riho Kütsar, Ago Anderson, Andres Mähar, Tarmo Tagamets, Meelis Rämmeld, Veiko Jänes, Indrek Sammul jt.

Filmi toodavad Taska Film („Nimed Marmortahvlil“, „1944“, “Talve”, “02”, „Apteeker Melchior“), Hansafilm („Tõde ja õigus“, „Apteeker Melchior“) ja Apollo Film Production („Talve“, „Soo“, „Apteeker Melchior”, „Suvitajad“).

Filmi valmimist toetavad Tartu Filmifond, DHL, Cramo, A. le Coq, Puumarket, Apotheka ja Postimees, projekti arendust toetas Eesti Filmi Instituut.