Tartu Loomemajanduskeskus on 2015. aasta seisuga tegutsenud 6 aastat. Keskusest on kujunenud oluline tõmbekeskus noortele loomeettevõtjatele, kes lisaks igapäevasele nõustamisele hindavad väga kõrgelt selles loomingulises keskkonnas tekkivat sünergiat. Juhtivateks valdkondadeks on kujunenud film ja moedisain. Lisaks tegutseb keskuses veel maastikuarhitekte, tootedisainereid, graafilisi disainereid, fotograafe jm.
2015. aasta oli Tartu Loomemajanduskeskusele töine ja tegus. Olulisemateks kordaminekuteks olid Tartu filmifondi loomine ning traditsioonilised, kuid jätkuvalt heal tasemel toimunud noore kunsti oksjonid, suvine Antoniuse moeetendus, laienenud jõuluturg Kellawärk, disainipoe Di5ain kolimine Antoniuse õue. Inkubaatorisse tuli uusi põnevate ideedega ettevõtjaid, senised olijad aga lõid uusi töökohti ja kasvatasid nii siseriiklikku kui ka ekspordikäivet.
Loomemajanduskeskuses kaitsti äriplaane ja arendati ettevõtteid
015. aasta detsembris kaitses loomemajanduskeskuses äriplaani 15 uut ettevõtjat, kellest parimatel oli võimalus asuda inkubatsiooni ning saada abi oma ettevõtte arendamisel. Kõige enam on uusi tulijaid seotud ühe loomemajanduskeskuse eelisarendatud valdkonna, moedisainiga. Silma torkas, et noored ettevõtjad olid üsna heal tasemel tootearenduse osas ning samuti oli tõusnud äriplaanide kirjutamise kvaliteet. Järjest enam oli ettevõtjatel plaanis kasutada julgelt allhanget ja keskenduda ise pigem brändi loomisele, turundamisele ja müügile.
Kokku on loomemajanduskeskuse kuue tegevusaasta jooksul koostatud ja kaitstud 132 äriplaani, EAS-lt ja Töötukassalt on saadud 50 toetust.
2015. aasta lõpuks oli loomemajanduskeskuse inkubatsioonis 27 ettevõtet. Noored ettevõtjad tegutsevad kolmes Kalevi tänava majas, Antoniuse õue stuudiotes ning mõnel juhul ka n.ö virtuaalselt. Ühine tegutsemisruum annab häid võimalusi koostööks ja seda võimalust ei ole alustavad ettevõtjad kasutamata jätnud.
2015. aastal rahuldati Euroopa Regionaalarengu fondist Tartu Loomemajanduskeskuse taotlus inkubatsioonitegevuste rahastamiseks 300 000 euroga; projekti kogumaksumus koos omafinantseeringuga on 400 000 eurot. Projekt annab aastateks 2015-2017 Tartu Loomemajanduskeskusele võimaluse ambitsioonikaid ekspordile suunatud alustavaid loomeettevõtteid veelgi eesmärgipärasemalt nõustada ja abistada.
Ettevõtjatele pakuti loomemajanduskeskuse poolt hulgaliselt kõrgetasemelisi koolitusi ning mentorlust. Koolitajate hulgas olid reklaamiagentuuri Der Tank loovjuht Joel Volkov, ekspordikoolitaja Jakob Saks, moeekspert Marina Skulskaja, advokaat Triin Tuulik (õigusküsimused ettevõtluses), loeng Bollywoodi näitlejalt ja produtsendilt Rishi Bhutanilt, kus teemaks oli Bollywoodi areng viimase 10 aasta jooksul ning näpunäited algajale produtsendile rahvusvaheliselt eduka filmi loomiseks.
Mentoritena toetasid ettevõtjaid turunduskonsultant Ranno Pajuri, moekunstnik Reet Aus, Andrus Kurvits.
Mais toimus kohtumine loomemajanduskeskuse ettevõtjate ja TÜ Tudengite Turundusklubi vahel, et leida koostöövõimalusi ning üksteiselt õppida. Ettevõtjad leidsid tudengite hulgast tulevasi koostööpartnereid ja vahetati kontakte. Aruteludes puutusid tudengid kokku väga reaalsete probleemidega ja tulemuseks olid mitmed praktilised ettepanekud. Seminari juhtis Tartu Ülikooli turunduse õppetooli juhataja ning ettevõtluse- ja innovatsioonikeskuse juhataja Andres Kuusik. Sügisel viisid mitmed TÜ turunduse magistrandid läbi oma praktika loomemajanduskeskuse ettevõtete juures.
Edukas aasta loomemajanduskeskuse ettevõtjatele
2015. aasta oli loomemajanduskeskuse ettevõtjatele edukas. Eriti paistsid 2015. aastal silma filmitegijad, kes said valmis mitmete uute linateostega, ning moedisainerid, kes osalesid erinevatel messidel ning tulid välja uute toodete ja kaubamärkidega.
Taiga Filmi režissöör Aleksandr Heifets sai mainekas rahvusvahelises dokumentaalfilmide arendusprogrammis Ex Oriente kaks auhinda oma eestivenelaste olukorda käsitleva filmiprojekti eest. Filmiprojekt võitis auhinna Golden Funnel Award kui kõige suurema arengu läbi teinud projekt teise auhinnana DOK Leipzig Co-Production Meeting Awardi ehk võimaluse esitleda oma projekti Leipzigis toimuval dokumentaalfilmide festivalil, millest võtavad osa Lääne-Euroopa filmitööstuse esindajad ja rahastajad.
Taiga sai ka kohaliku tunnustuse – oktoobris toimus konkurss “Tartu parim ettevõtja 2014”, kus edukaima alustaja tiitli Tartu Loomemajanduskeskuses sai Taiga Film.
Taiga Filmi ja Pimiku ühistööna jõudis jaanuaris ETV-s „Eesti lugude“ sarjas ekraanile dokumentaalfilm „Järjekord“, mis vaatleb kriitilise pilguga tarbimisühiskonda.
Alates jaanuarist nägi TV3-s filmi- ja fotokompanii Pimik toodetud 6-osalist tõsielusarja „Looduslik valik“, kus tuntud poliitikud pandi vastamisi talvise Eestimaa metsade, soode ja rabadega ning uuriti nende hakkama saamise võimet. Jaanuaris esilinastus kinos Artis ja veebruaris ETV-s Pimiku dokumentaalfilm „Kellele lüüakse pulsikella“, mis vaatas, millised on saavutusharrastussportlaste tõukejõud spordi tegemisel.
Filmiettevõttel Plank Film esilinastus Vanemuise kontserdimajas dokumentaalfilm „Karikakrapäev“, mis räägib ühest Eesti kõige staažikamast tudengikollektiivist, 70-aastaseks saavast Tartu Ülikooli Rahvakunstiansamblist. Oktoobris jõudis Eesti kinodesse lühifilmide kassett “Lennud unes või ilmsi”, kus teiste hulgas näidati ka Edina Csüllögi lavastatud ja Urmas Nimetu (Plank Film) kirjutatud lühifilmi “Liblikmees”.
Arhitektuurikaubamaja Katus.eu korraldas rahvusvahelise puit-tüüpmajade arhitektuurivõistluse, kuhu laekus 47 võistlustööd 21 riigist.
Männiokastest akustilisi plaate tootev ettevõte OKKA jõudis ettevõtluskonkursil Ajujaht viie parima hulka. Tartu linn premeeris innovaatilist äriideed 4000 euroga ning Tartu Loomemajanduskeskus andis eriauhinna ning tiitli “Suurima rakendusväärtusega idee Tartus”. 2015. aasta lõpus kuulutati välja ka järgmine konkurss ning aastavahetusele sai vastu minna teadmisega, et loomemajanduskeskuse eelinkubatsioonis osalenud õpilasfirma Bison on jõudnud 30 parima hulka oma ideega toota teklikotte, mis võimaldavad säilitada tekli kuju ning kaitsta seda kulumise ja tolmu eest.
Palju uusi kontakte said loomemajanduskeskuse ettevõtjad ka erinevatelt messidelt nii Eestis kui ka välismaal.
Tuntuim ja suurim mess, kuhu loomemajandkeskuse ettevõtjad sel aastal jõudsid, oli maailmanäitus EXPO Milano 2015, kus Eesti paviljonis olid väljas ka Tartu loomemajanduskeskusega seotud disainerite tooted. Müügil olid Kersti Teenu valmistatud puidust käekellad, Liisa Soolepa kampsunid ja sallid, ettevõtte StenCiliti seinašabloonid, Anni ja Jane Ansmanni käekotid ning Vi moedisain. Vi ehk moekunstnik Laivi Suurväli võitis oma kollektsiooniga „Aren’t your clothes saying too much about you?“ sellesuvise Antoniuse moeetendus „Mood loob linna“ peaauhinna ning sai sellega võimaluse osaleda EXPOl. Samuti osalesid EXPO-l ka suvise moeetenduse parima aksessuaarikollektsiooni autorid Anni ja Jane Ansmann.
Moe- ja disainivaldkonna ettevõtjad käisid Riias moe- ja tekstiilimessil, et sõlmida seal kasulikke kontakte ja leida koostööpartnereid. Messil osales 12 moekunstnikku ja disainerit: Epp Mardi (Kangaspuudel OÜ), Hele Padar ja Jaanika Tork (Köösnerikoda), Evelin Tartu (Evelini Moesalong OÜ), Kätrin Avarmaa (Hilpdesign OÜ), Jane Aus (Kajaja OÜ), Kristel Suigussaar (Kindastuudio OÜ), Anneli Tamme (Kingitrükk), Küllike Tuvikene (KYLLIKE OÜ), Margus Siilik (Okkastyle OÜ), Triin Isak (PITS), Tiina Karu (Super OÜ).
Euroopa kultuuriinstituutide võrgustiku (EUNIC) Brüsseli klastri eestvõttel toimus oktoobri lõpus teist korda disainiprojekti Pop and Shop – European Fashion and Design Market, kuhu valiti välja 40 disainerit kaheksast riigist. Eestit esindas viis disainerit, neist neli Tartust – nahkaksessuaaribränd Tiina Andron Design (autor Tiina Karu), meeste jalanõubränd Scheckmann (autor Sille Sikmann), nahkkinda ja -aksessuaaribränd Kristel Suigussaar Design (autor Kristel Suigussaar) ning puidust kellade bränd Teenu (autor Kersti Teenu).
Puidust vanne tootev Khis ja akustilisi okkaplaate tootev OkkaStyle ning käekellasid tootev Teenu osalesid septembris Londonis toimunud disainimessil „100% Design“, kus kõigi ettevõtete toodete vastu tunti elavat huvi. Oktoobri alguses käisid Khis ja OkkaStyle ühise boksiga Birgminghamis toimuval ehitusmessil „UK Construction week“.
Kohal oldi ka kodusel messil – oktoobris osalesid ettevõtted kolmandat korda Tartu Näituste messikeskuses toimuval messil „Ehitus ja sisustus“, et pakkuda põnevat ja omanäolist kodumaist sisustusdisaini. Messi disainialal olid esindatud termotöödeldud puidust vannidega Khis, luksuslike männiokastest akustiliste lae- ja seinaplaatidega OKKA, disainvalgustite ja -mööbliga Trinka Design, põnevate skandinaaviapäraste seinašabloonidega Stencilit, tekstiilidisaini ja originaalsete trükitud sisustustekstiilidega Frida&Lonni stuudio-pood ning unikaalsete maalitud sisustusaksessuaaridega Maalikoda.
Mitmetel loomeettevõtjatel valmisid 2015. aastal ka uued kollektsioonid. Külluslikel Etnokudumitel valmis setu-aineline kollektsioon, mis on pühendatud soome-ugri 2015. aasta kultuuripealinnale Obinitsale. Ehtebrändil Seco valmis talvekollektsioon Frio, mille peamiseks märksõnaks on minimalism. Aksessuaaribränd XAOS sai valmis oma esimese kollektsiooni, mis ammutas inspiratsiooni fetišmaailmast.
Kohvikus Spargel oli tekstiilikunstnik Epp Mardi näitus “Palju väikseid asju…”, kus nägi kunstniku segatehnikas töid.
Tartu linn lõi filmifondi
Tartu Linnavolikogus otsustati 19. veebruaril luua Tartu filmifond, millest hakkavad saama toetust filmitegijad, kelle filmivõtted või järeltootmine toimub Tartus. Eesmärgiks on tuua Tartusse investeeringuid, luua töökohti, edendada turismi ja majandust ning turundada Tartut Eestis ja välismaal. Filmifondi suurus on kuni 150 000 eurot aastas.
Tartu filmifondi rahvusvaheline tutvustusüritus toimus tänavu mais Cannes’i filmifestivalil, kus linastus ka koguperemängufilm “Supilinna Salaselts”, mis sai Tartu linnalt eelmise ja 2015. aasta eelarvest kokku 150 000 eurot.
Filmifondi esimene taotlusvoor korraldati 2015. aasta lõpus ning sealt saab 2016. aastal toetust Mart Kivastiku uus mängufilm „Õnn tuleb magades“, mille võtted toimusid Tartus 2015. aasta novembris.
Antoniuse moeetendus tõi moe linna
12. juunil täitus Antoniuse õu moehuvilise publikuga. Kolmandat korda toimunud etenduse teemaks oli „Mood loob linna“, kus kokku esitleti 16 eriilmelist kollektsiooni, sh nelja aksessuaarikollektsiooni. Žürii valis parimaks kollektsiooniks vi! „Aren’t your clothes saying too much about you?“ ning parimaks aksessuaarikollektsiooniks Anni ja Jane Ansmanni kollektsiooni nimega DERMAtrophy. Lisaks rahalistele auhindadele said võidukollektsioonid esitlusvõimaluse Eesti EXPO moeväljapanekul Milanos. Anti välja ka kaks eriauhinda, mis mõlemad läksid Evelin Kägole kollektsiooni „Space“ eest: osalemine Moskvas kahe aasta tagant toimuval noorte moedisainerite konkursil Russkii Siluet, mida võib pidada üheks suuremaks Ida-Euroopas, ning osalemisvõimalus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori suvekoolis.
Moeetendus meelitas kohale suure hulga moehuvilist publikut ning meeleoluka emotsiooni sai pea 500 inimest. Meeleolu lõid ka etenduse ekraanile kuvatud kaadrid maailma suurlinnadest, suurlinna helid ning kogu etenduse vältel kõlanud live-muusika Silver Sepa esituses.
Žürii koosseisu kuulusid moedisainerid Tanel Veenre ja Kalle Aasamäe, mulluse Antoniuse moeetenduse võitja Liisa Soolepp, Tallinna ettevõtlusinkubaatori juht ja moe-õppejõud Anu Lõhmus, Tartu Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant Juta Kuhlberg ning moeajakirjanik Kristina Herodes. Žürii esimees oli moeajaloolane, kolumnist ning tunnustatud moeekspert Marina Skulskaja Peterburist.
Antoniuse moeetendusele eelnes mitmeid eelüritusi. Nii esitles Tasku keskuses oma kevadkollektsiooni Amanjeda by Katrin Kuldma. Lisaks jagasid oma moemõtteid Katrin Kuldma teemal “Muhu mustrid kõrgmoes” ning Tallinna Loomeinkubaatori juht, moeettevõtja ja -õppejõud Anu Lõhmus teemal “Mood on äri?!”. Moeetenduse eelüritusena näidati kinokeskuses Cinamon 2014. aastal valminud Prantsuse biograafilist draamat „Saint Laurent”. Lisaks sai Tasku keskuses näha ka moeetenduse-teemalist näitust.
Väiksem moeetendus toimus kevadel ka Tartu Kaubamaja Moekuulutajal, kus nägi Antoniuse õue ja loomemajanduskeskuse kunstnike loomingut. Etendusel oli publiku ees läbilõige värsketest kevadkollektsioonidest, kus erinevate toodetega täiendati üksteise kollektsioone. Esindatud olid TASI kotid ja aksessuaarid, Külluslikud Etnokudumid, Küllike Tuvikene, Liisa Soolepp, Androni kotid ja aksessuaarid, Kristel Suigussaare kindad ja käeaksessuaarid, Liisa Murdvee kaubamärgiga LiisaMu, Afterlife Sweater (Kaari Reimand) ja HILP.
Moeteemade üle arutleti ka septembris, kui Tartut väisas ja siin loengu pidas suvise moeetenduse žüriis olnud tunnustatud moeekspert Marina Skulskaya, kes andis ülevaate nii moe tulevikutrendidest kui ka moereklaamist. Moe PRi ja reklaami käsitlev loeng rääkis moeärist kui ühest kõige raskemini ennustatavast valdkonnast ning sellest, kuidas selles pöörises ellu jääda. Marina Skulskaya nõustas ka Tartu Loomemajanduskeskuse moevaldkonna inkubante.
Di5ain kolis Antoniuse õue, jätkasid kleiditurg ja Kellawärk
Aasta esimeses pooles toimus Tartu Kaubamajas asunud disainipoes Di5ain aktiivne tegevus. Veebruaris tähistati sõbrakuud, kus nii tuntud inimesed astusid üles müüjarollis ja disainerid käisid oma tooteid tutvustamas. Müüjatööd tegid näitleja Maarja Jakobson, linnapea Urmas Klaas, laulja Hanna-Liina Võsa, muusik ja poliitik Mihkel Raud.
Pärast aastase eriprojekti lõppemist kolis Di5ain sügisel 2015 Antoniuse õue ruumidesse, keskendudes rohkem sisustustoodetele ja kunstile.
16. mail toimus loomemajanduskeskuses juba neljandat korda Disainimaja eestvedamisel kleiditurg, kus müüdi, osteti ja vahetati peaasjalikult kleite. Kleitidega vallutati Kalevi 17 saal ning loomemajanduskeskuse õueala.
Traditsiooniline jõuluturg Kellawärk laienes sel aastal ka Antoniuse õue ning Tartu kaubamajja. 11. detsembril toimus Kellawärk Antoniuse õues, kus lahti olid ka stuudiote uksed, ning 12. detsembril Tartu Loomemajanduskeskuse Kalevi tänava majades. Jõulueelsel nädalal jätkus müük Tartu kaubamaja teise korruse aatriumis. Kellawärgil müüdi ehteid, rõivaid, kudumeid, nahast aksessuaare, kosmeetikatooteid, puidust tooteid, kalendreid, raamatuid, jõulukaarte jm. Loomemajanduskeskuses oli kohvikupidaja rollis Tartu Uus teater.
Tartu noore kunsti oksjon
Traditsiooniliselt peeti kaks Tartu noore kunsti oksjonit – kevadel ja sügisel. 2014. aastal alanud koostöö Osta.ee-ga jätkus ka nüüd – oksjon toimus samaaegselt nii saalis kui ka internetikeskkonnas.
21. mail peetud oksjonil müüdi 72-st enampakkumisel olnud tööst 53, mis oli noore kunsti oksjoni ajaloos rekordiline arv. Oksjonil tehti rekord ka kalleimalt müüdud teose osas, milleks oli Edward von Lõnguse paberisse pakitud töö „Põrsas kotis“ 2050 euroga (alghind 1 eurot). Samuti tõusis väga kõrgeks ka Tallinna ja Tartu seintelt tuttava töö „Alasti keiser“ hind (1950 eurot).
8. oktoobril peetud kolmeteistkümnendal Tartu noore kunsti oksjonil müüdi 80-st enampakkumisel olnud tööst 55. Kalleimalt müüdi taas Edward von Lõnguse „Kalevipoeg ja siil“ (1058 eurot) ja „Welcome to Estonia“ (880 eurot) ning Anna Hõbemäe maal „Jõgi” (880 eurot).
