Tartu Loomemajanduskeskus on 2018. aasta lõpu seisuga tegutsenud 9 aastat. Keskuse peamine eesmärk on aidata noortel loomevaldkonna tegijatel saada tugevateks ettevõtjateks.
Loomemajanduskeskuses kaitsti äriplaane ja arendati ettevõtteid
Tartu Loomemajanduskeskuses pakkus alustavatele loomeettevõtjatele sügisel järjekordset eelinkubatsiooni programmi. Detsembri lõpus kaitses komisjoni ees oma äriplaani kaheksa uut ettevõtjat, kellest parimatel on võimalus asuda inkubatsiooni ning saada abi oma ettevõtte arendamisel.
Uute tulijate hulgas oli nii eriilmelisi tootedisainereid, moe- ja aksessuaarikunstnikke kui ka loomemajanduskeskuse jaoks täiesti uusi valdkondi, nagu näiteks alpinismiteenused, seinamaalingute valmistamine või tööhuumoriga seotud digiprintide pakkumine.
Kokku on loomemajanduskeskuses üheksa tegevusaasta jooksul kaitstud 170 äriplaani. Noored ettevõtjad tegutsevad kolmes Kalevi tänava majas, Antoniuse õue stuudiotes ning ka virtuaalselt ehk saadakse ettevõtlusabi, kuid kontorit renditakse mujal.
Loomemajanduskeskus pakkus ettevõtjatele hulgaliselt koolitusi, mentorlust, personaalselt nõustamist ning rahalist tuge välismesside külastamisel.
Näiteks käisid märtsis loomemajanduskeskuse, SPARK HUBi ja Tartu Linnavalitsuse esindajad Toruni linnas Poolas, et tutvuda sealsete ettevõtlusklastritega ja start-up ettevõtete tugisüsteemiga. Visiidi käigus saadi ülevaade Toruni linna, sealse regionaalse arendusagentuuri, Toruni tehnoloogiapargi, Exea Smart Space’i, Kopernikuse ülikooli, Toruni start-up ettevõtete ja teiste ettevõtlust toetavate organisatsioonide tegevusest.
Loomemajanduskeskus osales Eesti-Läti koostööprojektis „Social and Creative“. Projekti raames toimus kokku neli koolitust nii Eestis kui Lätis. Koolituste eesmärgiks oli aidata ettevõtetel läbi analüüsida oma senine äriplaan ning vastavalt vajadusele sisse viia strateegilised muudatused. Koolitustel räägiti meeskonna loomisest, intellektuaalsest omandist, tootearendusest, ekspordist, investorite tähelepanu saavutamisest ja nendega läbirääkimiste pidamisest ning paljudest muudest teemadest.
2018. aasta oli edukas nii loomemajanduskeskuse inkubantidele kui ka vilistlastele
Mais sai loomemajanduskeskuse uue rentniku – Kalevi 13-s avas uksed vinüülplaadipood Psühhoteek. Tegemist on nii plaadipoe, stuudio, valgustusasutuse kui ka teistmoodi muusika pakkumise kohaga. Plaadipoe asutaja Ahto Külvet osaleb ka loomemajanduskeskuse inkubatsiooniprogrammis, et keskuse toel oma ettevõtet arendada. Ühe olulisema ettevõtmiseni toimus novembris Tartu psühhodisko V rahvusvaheline konverents „West of the East”, mille eesmärk oli uurida muusikat ja seda ümbritseva kultuurilis-ajaloolis-poliitilist keskkonda. Konverents andis idabloki muusikale konteksti – kuidas, miks ja millist muusikat loodi ja salvestati poliitilisi piiranguid täis ajastul. Konverentsil esinesid põnevate loengutega oma ala tõelised eksperdid.
Filmiettevõte Kratlandia eesotsas stsenarist Helen Schasminiga osales septembri lõpus Varssavi lastefilmide foorumil lastemängufilmi kavandiga „Kratlandia“. Foorumil osalemise eesmärk oli leida rahvusvahelisi koostööpartnereid, kelle abiga kirjutada valmis filmi stsenaarium ning kokku panna produktsioon.
Loovagentuuri Wulcan kujundatud raamat „Uurali kaja. 9 animeeritud juttu soome-ugri naistest ja meestest“ valiti 2017. aasta 25 kauneima Eesti raamatu hulka. Raamat pälvis ka Eesti Rahvusraamatukogu eriauhinna Kuldraamat. Eesti Rahva Muuseumi poolt välja antud raamatu kujundasid Catherine Karu ja Keidi Rehe (Wulcan).
Mitmed loomemajanduskeskuse vilistlased olid esindatud ka EV100 sünnipäevapeol oma loominguga. Nii kanti presidendi vastuvõtul ka Etnowerki, Layki ja Triin Isaku loomingut ning mitmed soengud ja jumestused tulid samuti loomemajanduskeskuse vilistlaselt Kersti Niglaselt (Stuudio Puudrinägu).
Bränd XAOS esitles märtsis Pariisi moenädala ajal CUBE Showroomis oma uut kollektsiooni „My Church Is Black”. Pariisis toimus kollektsiooni esmaesitlus. CUBE Showroomis esitletakse disainereid, kellel on unikaalne identiteet ning väga loov lähenemine. See on platvorm, mis ühendab noored brändid ja edasimüüjad.
Plank Filmi stsenarist Urmas Nimetu käis veebruaris Prantsusmaal Clermont-Ferrandi filmifestivali raames toimuval Euro Connectioni foorumil esindama Baltimaid oma lühifilmi stsenaariumiga „Maa varjatud pool”. Filmi stsenaarium valiti parimaks 2017. aasta oktoobris Vilniuses Baltic Pitching Forumil, mis on omamoodi uute filmitegijate hüppelauaks filmitööstusesse.
Loomemajanduskeskuse vilistlane ja filmitegija Silver Siilak liitus suvel Siberi-Mongoolia ekspeditsiooniga ning osales sel missioonil kuu aega filmioperaatorina. Reisist valmib 12-osaline seriaal ETV kanalile.
Tänavustel Eesti arhitektuuripreemiate jagamisel oli edukas loomemajanduskeskuse vilistlane TajuRuum, kes pälvis oma tööde eest Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia.
Septembris selgusid ka Tartu 2017. aasta parimad ettevõtjad. Tunnustuse sai Stencilit, kellele anti tiitel „Edukaim alustaja Tartu Loomemajanduskeskuses“.
Paljud loomemajanduskeskuse inkubandid ja vilistlased osalesid aasta jooksul ka aktiivselt messidel, disainiturgudel ja -laatadel.
Kellawärk toimus üheksandat korda
Detsembris toimus Sõbra majas Loomemajanduskeskuse ja Disainimaja korraldatav traditsiooniline jõuluturg Kellawärk, mis oli suurim jõulueelne disainiturg väljaspool pealinna. Kellawärgile tuli disainereid üle Eesti, et pakkuda tartlastele toredaid kingiideid ning võimalust soetada kinke otse nende loojatelt. Kohal oli üle 60 disaineri, nende hulgas nii tuntud nimesid kui ka uusi põnevaid tegijaid. Paljud kauplejad olid kas loomemajanduskeskuse praegused inkubandid või vilistlased. Söögi- ja joogipoolist pakkus Spargli pop-up-kohvik. Juba teist aastat toimus Kellawärk uutes ruumides, seekord Kalevi tänaval legendaarses Sõbra majas.
Loomemajanduskeskus jagas parimatele Loovsiile
Traditsioonilisel tunnustas loomemajanduskeskus kevadel oma hooaja lõpuüritusel tublimaid keskuse ettevõtjaid, andes juba viiendat korda välja Loovsiili auhinnad viies kategoorias. Tunnustuse pälvisid ettevõtjad 2017. aasta tegevuse eest.
Aasta uustulnuka nimetuse sai Kõu metallistuudio, aasta ettevõtte tiitli suurima käibe eest sisekujundusšabloone tootev Stencilit, samuti sai Stencilit aasta eksportija auhinna. Kolleegide hääletuse alusel tunnustati aasta teo tiitliga Liisa Soolepa osalemine 2017. a septembris New Yorgi moenädalal ning aasta kolleegiks nimetati loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant Juta Kuhlberg. Loovsiili auhind prinditakse välja 3D printeriga ja see kujutab siili, kes sümboliseerib nutikust ja loovust.
Tartu noore kunsti oksjonil tehti taas rekordeid
Traditsiooniliselt peetakse aastas kaks Tartu noore kunsti oksjonit – kevadel ja sügisel. Nii ka sel aastal. Kevadel, 17. mail 2018 toimunud oksjonil müüdi 74-st enampakkumisel olnud tööst 60. Kallimad tööd olid Liisi Ördi „Fragment toidupoes” (1250 eurot) ja Edward von Lõnguse lipp „Mahamüümine” (1111 eurot). Seekordsel oksjonil ei teinud maalid hinnarekordeid, kuid keskmine müüdud maali hind kasvas, mis tähendas, et vahed madalamate ja kallimate hindade vahel olid väikesed ja kõik teoseid müünud kunstnikud said väga hea tasu.
4. oktoobril toimunud üheksateistkümnendal Tartu noore kunsti oksjonil müüdi 68-st enampakkumisel olnud tööst 60. Ajalugu tehti Edward von Lõnguse töö „President Pätsi mitu nägu“ müügiga, mille hind tõusis 1000eurosest alghinnast 13 050 euroni. Tegemist on noore kunsti oksjoni kõigi aegade kõige kallima ostuga, millele tehti nii oksjonisaalis kui Osta.ee keskkonnas kokku 84 pakkumist. 74 pakkumisega tegi väga suure tõusu läbi ka Madis Oru „Katusemaastik” (350eurose alghinnaga töö müüdi 2150 euroga). Seekordsel oksjonil jäi müümata vaid kaheksa tööd 68-st, mis on vähim seniste oksjonite ajaloos. Sügisene oksjon oli fenomenaalne, sest nii suurt kauplemist ja kunstihuvi pole noore kunsti oksjonitel veel olnud. Mõlemat oksjoni juhtis Reigo Kuivjõgi.
Eesti Moe Festivali ühendas esimest korda kolm seni eraldi toimunud moesündmust
5.–10. juunil toimus Tartu Loomemajanduskeskuse eestvedamisel Eesti Moe Festival, mis ühendas esimest korda kolm seni eraldi toimunud moesündmust: uuenduslik ja vaatemänguline Mood-Performance-Tants, rahvuslike sugemetega OmaMood ja noori ready-to-wear disainereid tutvustav Antoniuse moeetendus. Kõigil festivali raames toimuvatel üritustel keskenduti aeglase moe teemale, mis väärtustab kohalikku käsitööd, jätkusuutlikku tootmist ja ökoloogilisi materjale.
Pika traditsiooniga Tartu Kõrgema Kunstikooli moeetendus Mood-Performance-Tants toimus 5. juunil Tartu Kõrgema Kunstikooli õuel. See on Eestis ainulaadne moeetendus, ühendades kunstipärase moe, tantsu ja performance’i dekoratsioonide ning muusikalise taustaga. Lavastuse algatajateks ning korraldajateks on Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilased.
6. juunil ERMis toimunud OmaMood on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia moeetendus, mille eesmärgiks oli tuua vaatajani traditsioonilise käsitöö elemendid modernses võtmes.
7. juunil toimus ERMis Antoniuse moeetendus, kus oma loomingut oli esitlemas 13 erinevat moebrändi Eestist, Lätist ja Venemaalt. Väljavalitud kollektsioonide autorite hulgas oli juba tunnustust leidnud Eesti disainereid, aga ka seni veel vähemtuntud, kuid originaalse käekirjaga disainereid. Lisaks oli osavõtjate seas disainerid Lätist ja Venemaalt. Antoniuse moeetendus ühendas high fashion moe- ja aksessuaaridisaini uuemad tuuled Mick Pedaja muusikalise kontsertelamusega.
Kõigi kolme moeetenduse disainerid ja nende looming tuli veelkord publiku ette 8. juunil toimunud galaetendusel.
Lisaks moeetendustele oli festivali kavas ka mahukas lisaprogramm. 6. juunil toimus tehnoloogilis-innovaatiline arutelu. Kokku viidi disainer ja tehnoloog, räägiti, kuidas muuta suurepärane idee füüsiliseks tooteks, kuidas leida partnereid materjali hankimises, töötlemises ja seeriatootmises, kuidas optimeerida tootmist jne. 7. juunil toimus tavamoetarbijale suunatud moeblogijate ümarlaud, kus arutleti hetkel moemaailmas aktuaalsetel ja samas sotsiaalsematel teemadel. Kõne all oli ka moefestivali peamine teema – aeglane mood. 8. juunil toimus moeseminar „Aeglane mood“, kus erinevate maade tunnustatud moedisainispetsialistid arutlesid jätkusuutliku moe teemal, seda eelkõige ärilisest poolest lähtuvalt. Moefestivalile panid punkti 9.–10. juunil toimunud moekunsti kino koos mitme põneva moedokumentaaliga ning tänavaturg, kuhu oli kauplema tulnud rohkem kui 30 disainerit üle Eesti.
Kaks noort Eesti moeloojat, Annika Kiidron ja Cärol Ott, kes osalesid ka Eesti Moe Festivalil, esindasid Eestit 15. juulil Kiievis toimunud esimesel rahvusvahelisel noorte disainerite konkursil. Konkursi võitjaks tuli Cärol Ott oma kollektsiooniga „Kõik on trois“, pälvides 10 000 dollari suuruse peaauhinna oma brändi arendamiseks ja ning Itaalia disainiülikooli Istituto Europeo di Design suvekursusel osalemiseks. Üheksa riigi noorte disainerite konkursside võitjate seast parimana välja tulla on suurepärane saavutus.
Tartu Filmifond toetas kahte filmi
2015. aastal lõi Tartu Linnavolikogu Tartu filmifondi, millest saavad toetust filmitegijad, kelle filmivõtted või järeltootmine toimub Tartus, eesmärgiga tuua Tartusse investeeringuid, luua töökohti, edendada turismi ja majandust ning turundada Tartut Eestis ja välismaal. Filmifondi tööd koordineerib Tartu Loomemajanduskeskus.
Sel aastal toetas Tartu Filmifond Joosep Matjuse loodusfilmi „Tuulte tahutud maa”, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale, ning Hardi Volmeri mängufilmi “Johannes Pääsukese tõeline elu”, mis esilinastub 2019. aasta alguses.
Varem on filmifondist toetust saanud kaks Tartus filmitud filmi: “Supilinna Salaselts” (2015) ja „Õnn tuleb magades“ (2016).
Antoniuse õu koos oma stuudiote, kohviku ja suvekontsertidega on jätkuvalt populaarsed
Aasta lõpus lisandus Antoniuse õue kolm uut stuudiot. Epp Mardi tekstiilistuudio on spetsialiseerunud käsitsi valmistatud trükitekstiilide loomisele. Õmblustoas tegutsev Marika Tiirik õmbleb ja harutab, traageldab ja parandab, nii uusi rõivaid kui ka vanu. Tag Vool kullassepatööde stuudios pakutakse ainulaadseid ehteid ning painutatakse hõbedat ja kulda kliendi soovide järgi.
Alates 2016. aasta suvest tegutseb Antoniuse õues kohvik-resto JOP Antonius, mis on paari aastaga tartlaste südamed võitnud. Veebruaris toimus Tartus restoranikuu „Maitsev Tartu“, mille käigus pakkusid 14 Tartu restorani uusi maitseelamusi. Külastajate lemmikuks osutus teist aastat järjest JOP Antonius, kelle erimenüüd käis nautimas 1411 hea eesti toidu huvilist.
Tartlaste kultuurikalendrisse on kindla koha leidnud ka suvekontserdid Antoniuse õues. Rohke publiku tagasid nii esmaklassiline programm kui ka soojad suveõhtud. Kokku oli Antoniuse õues 12 suvekontserti, mida külastas üle 3300 inimese.
Fotode autorid: Heikki Leis, Mall Kullamaa, Sadu-Triste Juurikas
Koostas: Lilian Lukka
31.12.2018