Tartu Loomemajanduskeskus on 2019. aasta lõpu seisuga tegutsenud 10 aastat. Keskuse peamine eesmärk on aidata noortel loomevaldkonna tegijatel saada tugevateks ettevõtjateks.
Seoses LMK 10. sünnipäevaga pani LMK kokku statistika.
Aastatel 2009–2018 on loomemajanduskeskuse eelinkubatsiooniprogrammis olnud esindatud 187 erinevat loomevaldkonna äriideed. Kuna osade ideede taga on olnud ka meeskonnad, siis on neid loomeettevõtjad, kes on siit saanud abi oma äriplaanide lihvimisel, märksa rohkem. Aastatel 2009–2018 on loomemajanduskeskuses kaitstud 182 äriplaani. Keskuse põhiinkubatsiooni on aastatel 2009–2019 läbinud kokku 128 ettevõtet, sh on septembri 2019 seisuga inkubatsioonis 12 ettevõtet. Ettevõtetes on töötajaid kuni 8.
2011.–2018. aastate majandustulemuste põhjal on kõik loomemajanduskeskuse ettevõtted kokku müünud oma tooteid ja teenuseid rohkem kui kaheksa miljoni euro eest, keskmiselt miljoni eest aastas. Stardikapitali on kümne aasta jooksul LMK ettevõtjate poolt kokku kaasatud umbes 400 000 euro eest. Mitmed LMK ettevõtjad on ka Ajujahi konkursil, mille kaaskorraldaja Tartu Loomemajanduskeskus on, jõudnud kõrgetele kohtadele: edukad on olnud arhitektuurikaubamaja katus.eu, puidust disainvannide valmistaja Khis, männiokastest akustilisi plaate tootev OKKA, pressvildist aksessuaare pakkuv Pürg, magnetklotsidest mänguasju arendav Tubly ja biojäätmete kaste tootev Festera.
Tänaseks on LMK eestvedamisel toimunud 21 noore kunsti oksjonit ja enampakkumisel olnud kokku 1299 teost, millest on müüdud 918.
2019. aastal oli Tartu Loomemajanduskeskuse inkubatsioonis 12 ettevõtete ning eelinkubatsioon korraldati 15. ettevõttele, kellest äriplaani kaitses 10.
Ettevõtted LMK inkubatsioonis 2019: Geomeetriline Loom, Klotsivabrik, Teenu, Sing Sale Pro, Psühhoteek, Eherüs, Kuul Design, Degritter, Kratlandia, Lab5, Metallistuudio, Meriam
Eelinkubatsioonis kaitsesid 2019. aastal oma äriplaani Ethel Kings, Kaija Põhako-Esko ja Kaia Põhako, Kaja Tilga, Hando Tamm, Ivi Mark, Riina Kangro, Triinu Tuul, Martti Veldi, Mari Tõrv, Siiri Nool.
2019. aasta aprillis valiti Tartu Loomemajanduskeskuse uueks juhiks Kristiina Reidolv. Aasta jooksul uuenes kollektiiv veelgi ning tiimi lisandusid Inga Koppel Tartu Loomemajanduskeskuse välissuhete ja välisprojektide juhi ning Tartu Filmifondi projektijuhina, Külli Hansen LMK projektijuhina ning Katrin Tegova turundus- ja kommunikatsioonijuhina.
Tartu Filmifondi jaoks oli 2019 murranguline aasta, kui toetati 4 filmi, sealjuures esimest rahvusvahelist kaasproduktsiooni ning liituti üle-euroopalise regionaalsete filmifondide võrgustikuga Cine-Regio.
Psühhodisko rahvusvaheline festival
22.–23. märtsil toimus Tartus psühhodisko rahvusvaheline festival „Analogue Livonia“, mis tõi Tartu Kirjanduse Majja ja Aparaaditehasesse kokku Eesti, Läti ja Venemaa vinüülientusiastid. Festivali programmis on muusikalised loengud, film, vinüülplaadilaat, töötoad ja festivalipidu, kus lisaks kolme riigi DJ-dele astub üles üks Läti põnevamaid muusikuid Evija Vēbere.
Festivali korraldab pikalt psühhodisko liikumisega tegelenud Ahto Külvet, kes on ka Tartu loomemajanduskeskuses asuva plaadipoe Psühhoteek eestvedaja. LMK inkubant Psühhoteek on omanäolise ja huvitava muusika varamu – nii plaadipood, stuudio, valgustusasutus kui ka teistmoodi muusika pakkumise koht.
Juuni alguses toimus taas järjekordne Estonian Fashion Festival
2019. aastal toimus teist korda sündmus Estonian Fashion Festival (Eff), mis ühendab omavahel kolme Lõuna-Eesti moeetendust – Mood-Performance-Tants, Antoniuse moeetendus ja OmaMood moeetendus. Eff-i koostööpartneriteks on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Loomemajanduskeskus, Eesti Rahva Muuseum ja International Young Designers Contest. Festivali korraldusse on kaasatud erinevate valdkondade professionaalid: koreograafid, tantsijad, stilistid, modellid, jumestajad, juuksurid, disainerid, valguskunstnikud, fotograafid, helikunstnikud, videograafid, muusikud ja kultuurikorraldajad. Projekti eesmärgiks on läbi Estonian Fashion Festivali korraldamise näidata noort (nii vanuse kui ka loomingu poolest) Eesti moedisaini ning kujuneda Ida- ja Põhja-Euroopa suurimaks noorte moetalentide leidmise platvormiks ning noort moedisaini propageerivaks ettevõtmiseks. Projekt on suunatud ühelt poolt noore disaineri arendamisele ning teiselt poolt tarbijate teadlikkuse tõstmisele. Lähtuvalt sellest on paika pandud projekti suuremad eesmärgid, mis toovad esile projekti vajalikkuse:
1) arendada noorte disainerite konkurentsivõimet.
2) tõsta kohalike tarbijate teadlikkust.
3) populariseerida kohaliku disaini tarbimist.
2019. aastal toimus Eff 6.-9. juunil Eesti Rahva Muuseumis. Lisaks etendustele kuulus programmi veel MoeKunstiKino, ekspertide paneel, Gala, tänavaturg ja moeseminar. Programmi lisandus esimest korda ettevõtlusalane õpe noortele moedisaineritele, kus osales 10 disainerit ja mille raames toimus 4 töötuba (“Storytelling” (Joan Hint), “Stilistika ja tootefotod” (Kerli Irbo, Indrek Arula), “Turundus ja müük” (Reet Aus) ning “Õppeprogrammi analüüs ja disainerite edasised plaanid” (Kairi Lentsius)) ning see lõppes disainerite väljasõiduga Kyiv Fashion messile, mis toimus 10.-12. septembril Kiievis. Festivali külastas kokku 1500 inimest. Eff-i žüriiliikmete ja seminaride lektoritena osales 2019. aastal 9 eksperti Eestist (lisaks eelnevatele Piret Puppart (EKA), Piret Kull (Kaubamaja), Meisi Volt (Anne&Stiil), Mari Martin (Tallinn Dolls)) ja 4 välismaalt (Alexandra Dimitrevich (Ukrainian Fashion Week), Marlen Marnot (Dior), Hanna Vahlroos, Ngoc Nguyen (Helsinki Fashion Week). Eff-i peaauhinna, reisi Kiievisse International Young Designers Contest-le võitis Mood-Performance-Tantsu disainer Karl-Christoph Rebane, kes saavutas seal 2. koha ja keda kajastati 15 rahvusvahelises meediaväljaandes. Kokku näitas oma loomingut 46 disainerit ning iga etenduse korraldusse panustas 80-100 inimest.
Loomemajanduskeskus tunnustas oma parimaid ettevõtjaid
Tartu Loomemajanduskeskus tunnustas oma hooaja lõpuüritusel juunikuus juba kuuendat korda tublimaid keskuse ettevõtjaid, andes välja Loovsiili auhinnad viies kategoorias.
Aasta uustulnuka aunimetuse sai Ahto Külvet, kes avas 2018. aastal loomemajanduskeskuses plaadipoe Psühhoteek. Tegemist on nii plaadipoe, stuudio, valgustusasutuse kui ka teistmoodi muusika pakkumise kohaga. Ahto Külvet on oma valdkonna eestkõneleja Tartus, korraldanud psühhodisko konverentsi, festivali ja teinud raadiosaateid.
Aasta teo tiitli sai loomemajanduskeskuse vilistlane, maastikuarhitektuuribüroo TajuRuum, kes oli väga edukas tänavusel Eesti arhitektuuripreemiate jagamisel, pälvides oma tööde eest Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia.
Aasta eksportijaks nimetati Anu Aun, kes veab ettevõtet Klotsivabrik ning kahte brändi Amusantly ja Tubly. Ettevõte tegeleb väikelastele mõeldud magnetklotside arendamisega. Loomemajanduskeskus hindas selle tiitli andmisel eelkõige strateegilist ja nutikat lähenemist välisturule minekuks.
Aasta ettevõtte tiitli sai Degritter, kes arendab ultraheliga vinüülplaate puhastavat masinat. Loomemajanduskeskus tõstis tiitlit andes esile nii ettevõtte originaalset toodet, head disaini kui ka ettevõtte suurt potentsiaali.
Aasta kolleegiks nimetati võrdsete häälte tulemusel loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant Juta Kuhlberg ja inkubatsiooni projektijuht Karin Sepp.
Tunnustuse pälvisid ettevõtjad 2018. aasta tegevuse eest.
Loomemajanduskeskuses kaitsti äriplaane ja arendati ettevõtteid
Loomemajanduskeskuse kolmekuulise äriplaani loomise programmis osales 15 ettevõtjat, neist kümme jõudis selle aasta lõpus äriplaani teostuseni. Ideid oli rõivadisainist keskkonnasäästliku ja personaalse lähenemisega matusebutiigini, väikelastele keskkonnateadlike kehatoodete tootmiseks, veebigalerii, meeste lipsude taaskasutusel põhinevate aksessuaaride tootmine, kultuurikõrtsi asutamine Tähtverre, kunstigalerii rajamine Saadjärve äärde, villaste rõivaste moebränd, liikumis- ja suhtlemispraktikaid soodustavad töövihikud ja postkaardid, digitaalsete mustrite teostus ning müük.
Oma ideid kaitsesid Ethel Kings, Kaija Põhako-Esko ja Kaisa Põhako, Kaja Tilga, Hando Tamm, Ivi Mark, Riina Kangro, Triinu Tuul, Martti Veldi, Mari Tõrv ja Siiri Nool.
Kokku on loomemajanduskeskuses kümne tegevusaasta jooksul kaitstud 192 äriplaani. Noored ettevõtjad tegutsevad kolmes Kalevi tänava majas, Antoniuse õue stuudiotes ning ka virtuaalselt ehk saadakse ettevõtlusabi, kui ruume enditakse mujal.
Loomemajanduskeskus pakkus ettevõtjatele hulgaliselt koolitusi, mentorlust, personaalselt nõustamist ning rahalist tuge välismesside külastamisel.
LMK toetas 2019. aastal kokku 6 ettevõtet rahaliselt ka eksporttegevuste elluviimisel ehk kodu- ja välismessidel osalemist, välismaistel müügiplatvormidel müümist ning turundusmaterjalide koostamist.
Loomemajanduskeskus osales Eesti-Läti koostööprojektis „Social and Creative“. Projekti raames toimus kokku neli koolitust nii Eestis kui Lätis. Koolituste eesmärgiks oli aidata ettevõtetel läbi analüüsida oma senine äriplaan ning vastavalt vajadusele sisse viia strateegilised muudatused. Koolitustel räägiti meeskonna loomisest, intellektuaalsest omandist, tootearendusest, ekspordist, investorite tähelepanu saavutamisest ja nendega läbirääkimiste pidamisest ning paljudest muudest teemadest.
Parimaks ettevõtjaks valiti KÕU
Septembris kinnitas konkursil „Parim ettevõtja 2018″ Tartu Linnavalitsus edukaimaks alustajaks Tartu Loomemajanduskeskuses disainiettevõte Metallistuudio OÜ.
Metallistuudio OÜ ehk KÕU Metallistuudio on kaasaegne disaini- ja tootmismeeskond, kes valmistab metallkonstruktsioonil mööblit ja pakub disainiambitsiooniga sisustuslahendusi eraisikutele ning ettevõtetele. Metallkonstruktsioonidele lisatakse puitu, klaasi, nahka, kivimeid ja tekstiile. Disainer ja meister töötavad selles stuudios sünergias, et saavutada alati tehniliselt ja esteetiliselt parim tulemus. 2018. aastal suutis ettevõte müügitulu kasvatada 3,2 korda.
Varem on tiitli „Edukaim alustaja Sihtasutuses Tartu Loomemajanduskeskus“ saanud loomemajanduskeskuses tegutsenud ettevõtted Stencilit, Teenu, Taiga Film, LooLoo, Pimik ja Mikser Disain.
Kategooria parimat selgitatakse välja Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Loomemajanduskeskuse koostöös. Tartu parimaid ettevõtjaid on valitud alates 1998. aastast.
Loomemajanduskeskuse disainerid osalesid Kiievis moemessil
Tartu Loomemajanduskeskus oli Kyiv Fashion messil esindatud 7 noore disaineriga. Mess toimus 10.-12. septembrini Rahvusvaheliste Näituste Keskuses Kiievis. Oma brände on esitlesid Larissa Kondina-Sokolova (Mekoome), Getter Laur (Gre), Raine Toss (k u u l), Mariann Lukka (Zack Marques), Piret Albert ja Taive Peedosaar (Juuli) ning Anneli Oru (Shoemaker Anneli).
Messil osalemine on projekti “Ettevõtlusalane õpe noortele moedisaineritele” raames toimuv sündmus. Õppeprogramm sündis koostöös Estonian Fashion Festivaliga ning selle raames said disainerid nii teoreetilisi teadmisi töötubades ja ekspertide paneelides, mida viisid läbi kodumaised ja välismaised oma ala professionaalid, kui ka praktilisi kogemusi moeetendustel ja messil osalemise näol.
Õppeprogrammi eesmärgiks oli pakkuda disainerite nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi kogemusi, anda võimalus rohkemaks kui ainult moeetendustel oma kollektsioonide näitamine. Programm sisaldab nelja töötuba, millest viimane toimub 2019. aasta oktoobris, moeseminari Estonian Fashion Festivalil, moeetendusi ja ekspertide paneeli.
Projekti „Ettevõtlusalane õpe noortele moedisaineritele” rahastatakse läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Tartu Loomemajanduskeskus tähistas 10. sünnipäeva kolmepäevase programmiga
Tartu Loomemajanduskeskus tähistas 10.-12. oktoobrini Tartu ettevõtlusnädala raames oma 10. sünnipäeva. Kolmel päeva leidsid loomemajanduskeskuse ruumides aset põnevad sündmused.
Neljapäeval, 10. oktoobril toimus 21. korda traditsiooniline Tartu noore kunsti oksjon. Oksjonil müüdi suurem osa töödest – 84 enampakkumisel olnud tööst leidis ostja 78. Kõige kõrgema hinnaga müüdi oksjonil tänavakunstniku Edward von Lõnguse töö “Droonitüdruk”. Lõnguse 1500-eurose alghinnaga töö müüdi 4050 euroga.
Reedel, 11. oktoobril toimus pidulik vastuvõtt ning loomemajanduse seminar “X Factor”. X faktorit otsisid lavastaja ja näitleja Jarmo Reha ning muusik Liis Ring, filmihelilooja Mihkel Zilmer, iduettevõtte Ridline looja Neveli Niit ja Briti kultuuriajakirjanik Jude Cowan.
Laupäeval, 12. oktoobril kell 16.00–00.00 toimus Psühhodisko VI rahvusvaheline konverents “Celluloid Music” ja kontserdid. “Celluloid Music” on pühendatud filmimuusikale vinüülil ja tselluloidil. Toimuvad muusikalised loengud filmimuusika eripärast ja Eesti filmimuusikast, samuti avatakse näitus vinüülplaatide kujundustest.
Tartu Noore Kunsti Oksjon
Traditsiooniliselt peeti ka sel aastal kaks korda aastas Tartu noore kunsti oksjonit – kevadel ja sügisel. Nii ka sel aastal. Kevadine oksjon toimus 16. mail ning 79-st enampakkumisel olnud tööst leidis ostja 73.
Kõige kõrgema hinnaga müüdi oksjonil kaks tuntud tänavakunstniku Edward von Lõnguse tööd: „Siil sudus“ müüdi 4444 euroga (alghind 1000 eurot) ning „Ehtne võlts“ 2550 euroga (alghind 15.56 eurot). Veel müüdi kõrge hinnaga Robin Nõgisto „Window“ (1150-eurose alghinnaga töö müüdi 2350 euroga), Margret Paide „Kolm graatsiat ja nende mõjutajad“ (650-eurose alghinnaga töö müüdi 2180 euroga), Regina-Mareta Soonsesina „Süntees” (590-eurose alghinnaga teos müüdi 2150 euroga) ning Liisi Ördi „Liikumine. Vesi“(650-eurose alghinnaga töö müüdi 2050 euroga).
Sügisene Tartu Noore Kunsti Oksjon toimus Tartu loomemajanduskeskuse kümnenda sünnipäeva programmis raames 21. korda. 84-st enampakkumisel olnud tööst leidis ostja 78.
Kõige kõrgema hinnaga müüdi oksjonil tuntud tänavakunstniku Edward von Lõnguse töö “Droonitüdruk” – 1500-eurose alghinnaga töö müüdi 4050 euroga.
Kahekümne esimest korda toimuvale noore kunsti oksjonile esitati 287 teost 129-lt noorelt kunstnikult. Oksjonile valis komisjon 84 tööd. Oksjonitöödest valmisid ka videod, kus töid tutvustasid kunstiteadlane Indrek Grigor, Tartu Kunstimuuseumi juhataja kohusetäitja Joanna Hoffmann ja koordinaator Kristlyn Piier. Videod valmistas visuaalkunstnik Andres Keil. Meelelahutuslikku õhtut juhtis Reigo Kuivjõgi.
Loomemajanduskeskuse ja Kõrgem Kunstikool Pallase koostöös toimus filmide võttepaikade fotografeerimise koolitus
6. detsembril algas Tartu Loomemajanduskeskuse ja Kõrgema Kunstikooli Pallas koostöös korraldatav koolitus “Filmide võttepaikade fotografeerimine”. Koolituse eesmärgiks on tutvustada filmide lokatsiooni- ja platsifotograafi rolli ning võttepaikade fotografeerimise põhimõtteid. Koolitus koosneb avalikust seminarist ning praktikumist, mille käigus fotografeeritakse üles Tartu ja Tartumaa võttepaiku.
Kellawärk toimus kümnendat korda
7. detsembril 2019 toimus Sõbra majas Loomemajanduskeskuse ja Disainimaja korraldatav traditsiooniline jõuluturg Kellawärk, mis oli suurim jõulueelne disainiturg väljaspool pealinna.
Sündinud Tartu Loomemajanduskeskuses, on nüüdseks üritus kordades suuremaks kasvanud ning juba kolmandat aastat järjest leiab oma toimumiskoha väljaspool loomemajanduskeskust. Uueks koduks on teist aastat järjest Sõbra maja Kalevi tänavas, mis võimaldab mahutada kordades rohkem disainereid kui loomemajanduskeskuse enda majad.
Tartu Filmifond liitus üle-euroopalise regionaalsete filmifondide võrgustikuga Cine-Regio.
2005. aastal asutatud Cine-Regio näol on tegemist üle-euroopalise regionaalsete filmifondide võrgustikuga, kuhu kuulub tänaseks 49 regionaalset filmifondi 12 Euroopa Liidu liikmesriigist, samuti Norrast ja Šveitsist. Suurtest filmimaadest on esindatud mitmete regionaalsete filmifondidega näiteks Suurbritannia (nt Film London), Prantsusmaa, Hispaania. Skandinaavia riikidest võiks nimetada Film i Väst`i ja Film i Skånet Rootsist. Baltikumist oli seni esindatud vaid Riia Filmifond Lätist.
Tartu Filmifondi liitumine Cine-Regio võrgustikuga on oluline samm Eesti filmivaldkonna jaoks laiemalt, sest Cine-Regio liikmeks olemine võimaldab osaleda Euroopa Liidu filmipoliitika loomises, samuti kaasproduktsioonide tootmises.
2019. aastal tutvustati Tartu Filmifondi ka Cannes´i filmifestivali filmiturul Marché du Film, Pimedate Ööde Filmifestivali raames toimuval filmiturul Industry@Tallinn & Baltic Event Tallinnas ja ülemaailmsel filmilokatsioonide messil FOCUS: The Meeting Place for International Production Londonis. Uue aasta alguses tutvustatakse Tartu Filmifondi 70ndal Berliini filmifestivalil Berlinale, mis toimub sel aastal 20. veebruarist kuni 1. märtsini.
Tartu Filmifond toetas nelja uut filmi
Tartu linn eraldas Tartu Filmifondile toetuse 2019. aastal nelja uue filmi kaasfinantseerimiseks, sealhulgas toetato esimest rahvusvahelist filmi, mis on fondi jaoks tõeliseks läbimurdeks. Tartu filmifondi eesmärgiks on edendada Eesti ja rahvusvaheliste filmide loomist ja neile tootmis- ja järeltootmisteenuse osutamist Tartus ja Tartumaal. Filmifondi suurus on kuni 150 000 eurot aastas ning toetusega kaetakse kuni 20 protsenti tootja poolt filmiprojekti tarbeks tehtud kulutustest Tartu piirkonnas.
Tartu Filmifond toetas 2019. aastal Taani, Eesti ja Belgia koostööfilmi “Erna on sõjas”, režissöör Henrik Ruben Genz. Film jõuab Taanis kinolinale 2020. aasta septembris. Filmi tootja on Skandinaavia üks suurimaid filmikompaniisid Nimbus Film (Festen, 1998, Louder than Bombs, 2015; Virgin Mountain, 2015), mis on välja toonud kokku üle 50 mängufilmi, peaprodutsendid Brigitte Hald ja Nynne Selin Eidnes. Kaastootjateks on Entre Chien & Loup, produtsent Sébastian Delloye ja Nafta Films, produtsent Esko Rips. Nimbus Film on 90ndatel aastatel aset leidnud taani filmi uue laine üks edumeelsemaid filmikompaniisid, nende portfooliosse kuulub näiteks neli Dogme 95 filmi, sealjuures Thomas Vinterbergi „Festen“, mis sai 1998. aastal Cannes´i filmifestivalil žürii peaauhinna. Nimbus Film on saanud ka kaks korda Berliini Hõbekaru filmide „Mifune“ ja „A Soap“ eest.
“Erna on sõjas” võtted toimusid Tartus ja Tartumaal augustis ja septembris 2019.
Eesti filmidest sai toetuse Jaan Tootseni dokumentaalfilm “Fred Jüssi. Olemise ilu” (tootja Taska Film), Oskar Lutsu romaani põhjal valmiv film “Talve” (tootjad Taska Film, Kassikuld ja Apollo Film Production). Neljanda filmina sai toetust Margus Paju spioonifilm “O2”, filmi tootja on Nafta Films, produtsent Esko Rips.
Kõik filmid esilinastuvad 2020. aastal.
Antoniuse õue suvesündmustel käis ligi 4000 külastajat
Jätkuvalt on populaarsed Antoniuse õue suvekontserdid. Muusikasuve sarjas toimus 13 kontserti, mida külastas ligi 4000 inimest. Antoniuse õues esinesid teiste seas Nele-Liis Vaiksoo, Vaiko Eplik, Pearu Paulus, Kaire Vilgats, Eeva ja Villu Talsi, Koit Toome jt tuntud artistid.
Kokkuvõtte koostasid:
Kristiina Reidolv
Karin Sepp
Külli Hansen
Katrin Tegova